PAPEL ESTUDANTE IHA DEZENVOLVIMENTU ESKOLAR
Timor-Leste nuudar país soberania ida ne’ebé foin hakat liu istoria metan nian husi ukun kolonialismu Portugal no invazor Indonézia nian. Ohin halo tinan salunu resin lima Timor-Leste hamri’ik hanesan País ida ne’ebé soberanu no independente. Dadaun ne’e ita nia nasaun ida ne’e esforsu maka’as atu hadi’ak dezenvolvimentu iha setor hotu (agrikultura, ekonomia, turismu,kultura nst), inklui setor edukasaun, ho objetivu prinsipal maka atu liberta ita nia povu husi kiak, beik, moras no hamlaha. Setor edukasaun sai setor ida ne’ebé esensial tebes ba dezenvolvimentu nasionál. Hahú husi ita restaura ita nia ukun rasik a’an iha tinan 2002 to’o mai ohin loron, ita nia estadu investe maka’as tebes ba iha setor edukasaun tan konsidera setor edukasaun maka sai xave ka kakoren prinsipal ba dezenvolvimentu povu no rai doben ida ne’e.
Carríssimos Amígos sira hotu,
Antés ha’u Inicia ha’u nia diskursu ida ne’e permite ha’u hodi define lai konseitu prinsipal mak liga ho tema determinadu hanesan: sé mak estudante, Saidá mak dezenvolvimentu em Jerál no saidá mak dezenvolvimentu eskolar, em partikular tuir ha’u nia hanoin ka ha’u nia perspetiva rasik. Estudante maka ema hirak ne’ebé iha nia relasaun lójika ho mestri, no ema hirak ne’e hola parte iha atividade kurikulariu ka eskola. Ka habadak ema hirak ne’ebé partisipa iha prosesu hanorin ne’ebé fó husi mestri rasik.
Dezenvolvimentu maka mudansa signifikativu ba buat balun ne’ebé mai husi rezultadu serbisu ema ida ka grupu ida nian, tuir saidá maka ema hanoin no halo, no nia konsekuensia pozitivu ema hotu sente. No dezenvolvimentu eskolar maka mudansa signifativu ida ne’ebé akontese iha nivél eskola nian liu husi rezultadu serbisu entre mestre no estudante tuir vizaun no misaun ne’ebé eskola idak-idak iha.
Maluk doben sira hotu
Refleta ba definisaun hirak ne’ebé ohin ha’u sita liu husi esplikasaun foin liu daudaun, ita bele komprende ona konaba konseitu balun, nune’e ha’u hakarak apronfunda de’it konaba papel estudante nian iha dezenvolvimentu eskolar nian mak saidá.
Estudante hola nia papel importante iha kualker aspetu iha dezenvolvimentu eskolar. Estudante tenke badinas estuda, le’e, aprende, prátika, halo análiza ba konseitu sira no mós partisipa iha atvidades ne’ebé iha relasaun ho atividade kurikulariu no estra-kurikulariu. Ita bele sukat estudante nia kontribuisaun liu husi asaun sira ne’ebé estudante sira hatudu, Ex: etudante hatudu nia prestasaun liu husi partisipa iha kompetisaun diskursu, debate, sertame no asaun sosiál seluk ne’ebé estudante hatudu no hala’o iha sosiedade nia le’et. Sorin seluk papel estudante nian hodi kontribui ba dezenvolvimentu eskolar maka la’o tuir no hala’o asaun sira hotu refleta ba vizaun no Misaun eskola nian. Estudante labele sai hanesan objetu maibé sujeitu. Estudante labele sai de’it hanesan sujeitu konsumidor no esplorador, maibé estudante tenki iha maturidade, vizoner, inovativu, kreativu, no refletivu. Estudante tenke hatudu nia dedikasaun ho sinseriedade no neon badaen, no hadomi nia a’an rasik, nia família, eskola no nia sosiedade.
Carros amigos estudantes,
Tan ne’e antes hakotu hau diskursu ida ne’e, hakarak rezumu hodi hasa’i de’it konkluzaun ida katak papel estudante nian iha dezenvolvimentu eskolar maka estuda, peskiza no serbi’i ba komunidade. Tan ne’e molok ha’u hakotu ha’u nia diskursu iha ne’e permite ha’u aproveita okaziaun kmanek ida ne’e hakarak husik hela mensajem balun husi Santo Papa João Paulo II nian ba ha’u nia kolegas estudante sira hotu katak “FUTURU HAHÚ OHIN”, neduni hahú ohin ba oin, koko hatudu ita nia sinseriedade no neon nain nu’udar estudante hodi la baruk atu estuda no nafatin estuda iha kualker tempu no espasu, tan Timor-Leste presiza tebes ita nia prezensa.
Filózofu no ativista India nian, Mahatma Gandhi dehan “iha fatin ne’ebé de’it ita boot tur, ne’e ita boot nia eskola no ema se de’it mak ho ita boot ko’alia ne’e ita boot nia mestre”.
No comments:
Post a Comment